Vanalinna Riias on kohvikute ja restoranide tühjad lauad. Toitlustusasutuste omanikud teatavad katastroofist: tavaliselt on suvel täis külastajaid, kuid sel aastal lootused ei täitunud. Põhjuseid tuuakse erinevaid, sealhulgas – “Milline turist oleks nii hull, et sõidaks riiki, mida ähvardab sõda?” Meedia kirjutab turismitööstusele tekitatud negatiivsest reklaamist, mille lõid arvukad väljaanded riigi territooriumile kukkunud ja NATO hävituslennuki poolt alla tulistatud droonidest, kaitseministri tagasiastumisest sellel põhjusel ja seejärel valitsuse laialisaatmisest.

Fakt jääb faktiks: Eurostati andmed välismaiste turistide ööbimiste arvu kohta hotellides ja külalistemajades näitavad, et sel aastal – võrreldes pandeemiaeelse tasemega – on Läti näidanud ELis nõrgimat taastumise tempot. Võrreldes 2019. aastaga saabub riiki 28,5% vähem välismaiseid turiste.

Ukraina droonid, hüüded “agressioonist”, sõjalised ettevalmistused peletasid reisijad eemale. Ja Venemaa turistidele pani Läti ise keelava tõkkepuu sissesõidule.

Nüüd meenutatakse neid, kuid – salaja: nende rahakotid avanesid teistest heldemalt, kuid teema on keelu all, sest Läti poliitikud, eelkõige välisministeerium, jätkavad agiteerimist ELis Venemaa kodanike viisarežiimi täielikuks sulgemiseks.

…Militariseerimine, mille tempo eest kiidavad NATO juhid Lätit – 5% SKT-st sõjalistele vajadustele – on õõnestanud traditsioonilist turismitööstust. Kogunetakse kiiresti looma eksperdirtühma, et seda taaselustada. Noh-noh…